Väljaõpe ja tegevus Mererühmas
Esmane väljaõpe
Uute liikmekandidaatide õpe algab oktoobrist, kuid liitumissoovi võib avaldada ka muul ajal ja võimalik võib olla kaasamine mõningatele üritustele ka varem.
Esmane merenoorkotka väljaõpe ehk baaskursus toimub õppeaasta põhiselt oktoobrist aprillini peamiselt Lennusadamas seisval muusemilaeval "Maru" 1-2 korda kuus ühel nädalavahetuse päeval mitu tundi korraga. Väljaõpet viivad läbi oma ala asjatundjad vastavalt teemale. Oluline on ohutus. Lisaks merendusele õpitakse algul mõningaid üldisi noorkotkale vajalikke teadmisi ja oskusi - vahel ka koos teiste alustavate noorkotkastega. Veebruaris toimub pidulik Noorte Kotkaste organisatsiooni liikmeks võtmine.
Baasprogrammi maht on u 60 õppetundi ja põhiteemad on:
* Riigikaitse ja Noorte Kotkaste tegevuse alused
* Riviõpe
* Riigikaitse ajalugu
* Esmaabi
* Relvaõpe
* Merenduse alused (traditsioonid, laevade liigid, mereajalugu, ohutus jms)
* Veesõiduki ehitus (üldehitus, jõuseade, purjelaeva taglas jms)
* Veesõiduki juhtimine (kompass, liiklusreeglid, navigatsioonimärgid, navigatsioonikaart, mereilm, mereside jms)
* Tegevus veesõidukil (sõlmed, otsad, sildumistoimingud, vahiteenistus jms)
Baaskursus lõpeb noorkotkaste junga erikatsega, millele järgneb suvel mõnepäevane laager laeval.
Hilisem tegevus
Kui põhipädevused on omandatud, toimuvad peamiselt erinevad üritused, mille kohta jagatakse infot jooksvalt. Üritus võib olla näiteks väljasõit, laager, hoolduspäev, õppepäev, tseremoonia jne. Laevaürituste käigus antakse merenoorkotkastele tegevust peamiselt laevajuhtimise, tekitegevuste ja tehnika valdkondades. Eesmärk on, et noored saaksid teha lõpuks laevas võimalikult palju ise ja mitmekesiselt.
Kogenumaid ja andekamaid noorkotkaid on võimalik rakendada ka juhtivamates või vastutavamates rollides nagu õppealuse vahivanem, sektsioonivanem või pootsman. Samuti on tublimatel võimalus osutuda valituks salgapealiku abi või salgapealiku ametikohale. Salgapealik ja salgapealiku abi peavad sooritama noorkotka madruse erikatse. Eelduste olemasolul on võimalik vastav spetsiaalne juhi- ja instruktorikoolitus koos `maa-noorkotkastega´.
Merenoorkotkastel on võimalik osaleda ühtlasi mõningatel 'maa-noorkotkaste' üritustel nagu laagrid, matkad, võistlused, airsoft.
Tegevus on üldiselt tasuta, kuid vahel võib olla väiksemaid kõrvalkulusid. Osaleda tuleks aga kohusetundlikult ja võimalikult sageli. Liikme minimaalne nõutav osalus aastas on (vastavalt Kaitseliidu seadusele) 48 h. Mõistlik ja arendav osalus oleks siiski vähemalt u 100 tundi (ehk u 10 üritust) aastas.
Riietus
Vorm annab merenoorkotkastele hea maine ja tugevama sisetunde. Merenoorkotkastele on mõeldud tegevusteks töövorm ehk laevateenistusvorm ja pidulik vorm ehk madrusevorm, mis väljastatakse kasutamiseks allkirja vastu. Pidulikku traditsioonilist vormiriietust on lubatud kanda alates organisatsiooni liikmeks vastu võtmisest veebruaris. Vormiriietuse kandmisel peab järgima kehtestatud nõudeid.
Traditsioonid
Rühma tegevuse ja identiteedi oluliseks alustalaks on traditsioonid ja ajalugu. Noorte Kotkaste organisatsioon on asutatud 1930. aastal. Tallinnas asutati esimene Noorte Kotkaste merirühm Noorte Kotkaste Kalevi malevkonna koosseisus 7. septembril 1935. Rühmapealikuks oli Gunnar Aarma (Abram). 16. mail 1938 asutati Tallinnas eraldi Noorte Kotkaste sadama malevkond, kuhu kuulus kolm merirühma ja mille pealik oli mereväe allohvitser Johannes Rudolph Vasko VR II/3.
1990-ndail tegutses Tallinnas noorkotkaste mererühm, mille pealik oli noorkotkas-veteran Endel Kuusk. Merenoorkotkaste tegevust pakuti seejärel ka Eesti Noorte Mereklubis kuni klubi likvideerimiseni 2000-ndate algul. Tänane tegutsev mererühm on taasloodud 2013. aasta oktoobris.
Uute liikmekandidaatide õpe algab oktoobrist, kuid liitumissoovi võib avaldada ka muul ajal ja võimalik võib olla kaasamine mõningatele üritustele ka varem.
Esmane merenoorkotka väljaõpe ehk baaskursus toimub õppeaasta põhiselt oktoobrist aprillini peamiselt Lennusadamas seisval muusemilaeval "Maru" 1-2 korda kuus ühel nädalavahetuse päeval mitu tundi korraga. Väljaõpet viivad läbi oma ala asjatundjad vastavalt teemale. Oluline on ohutus. Lisaks merendusele õpitakse algul mõningaid üldisi noorkotkale vajalikke teadmisi ja oskusi - vahel ka koos teiste alustavate noorkotkastega. Veebruaris toimub pidulik Noorte Kotkaste organisatsiooni liikmeks võtmine.
Baasprogrammi maht on u 60 õppetundi ja põhiteemad on:
* Riigikaitse ja Noorte Kotkaste tegevuse alused
* Riviõpe
* Riigikaitse ajalugu
* Esmaabi
* Relvaõpe
* Merenduse alused (traditsioonid, laevade liigid, mereajalugu, ohutus jms)
* Veesõiduki ehitus (üldehitus, jõuseade, purjelaeva taglas jms)
* Veesõiduki juhtimine (kompass, liiklusreeglid, navigatsioonimärgid, navigatsioonikaart, mereilm, mereside jms)
* Tegevus veesõidukil (sõlmed, otsad, sildumistoimingud, vahiteenistus jms)
Baaskursus lõpeb noorkotkaste junga erikatsega, millele järgneb suvel mõnepäevane laager laeval.
Hilisem tegevus
Kui põhipädevused on omandatud, toimuvad peamiselt erinevad üritused, mille kohta jagatakse infot jooksvalt. Üritus võib olla näiteks väljasõit, laager, hoolduspäev, õppepäev, tseremoonia jne. Laevaürituste käigus antakse merenoorkotkastele tegevust peamiselt laevajuhtimise, tekitegevuste ja tehnika valdkondades. Eesmärk on, et noored saaksid teha lõpuks laevas võimalikult palju ise ja mitmekesiselt.
Kogenumaid ja andekamaid noorkotkaid on võimalik rakendada ka juhtivamates või vastutavamates rollides nagu õppealuse vahivanem, sektsioonivanem või pootsman. Samuti on tublimatel võimalus osutuda valituks salgapealiku abi või salgapealiku ametikohale. Salgapealik ja salgapealiku abi peavad sooritama noorkotka madruse erikatse. Eelduste olemasolul on võimalik vastav spetsiaalne juhi- ja instruktorikoolitus koos `maa-noorkotkastega´.
Merenoorkotkastel on võimalik osaleda ühtlasi mõningatel 'maa-noorkotkaste' üritustel nagu laagrid, matkad, võistlused, airsoft.
Tegevus on üldiselt tasuta, kuid vahel võib olla väiksemaid kõrvalkulusid. Osaleda tuleks aga kohusetundlikult ja võimalikult sageli. Liikme minimaalne nõutav osalus aastas on (vastavalt Kaitseliidu seadusele) 48 h. Mõistlik ja arendav osalus oleks siiski vähemalt u 100 tundi (ehk u 10 üritust) aastas.
Riietus
Vorm annab merenoorkotkastele hea maine ja tugevama sisetunde. Merenoorkotkastele on mõeldud tegevusteks töövorm ehk laevateenistusvorm ja pidulik vorm ehk madrusevorm, mis väljastatakse kasutamiseks allkirja vastu. Pidulikku traditsioonilist vormiriietust on lubatud kanda alates organisatsiooni liikmeks vastu võtmisest veebruaris. Vormiriietuse kandmisel peab järgima kehtestatud nõudeid.
Traditsioonid
Rühma tegevuse ja identiteedi oluliseks alustalaks on traditsioonid ja ajalugu. Noorte Kotkaste organisatsioon on asutatud 1930. aastal. Tallinnas asutati esimene Noorte Kotkaste merirühm Noorte Kotkaste Kalevi malevkonna koosseisus 7. septembril 1935. Rühmapealikuks oli Gunnar Aarma (Abram). 16. mail 1938 asutati Tallinnas eraldi Noorte Kotkaste sadama malevkond, kuhu kuulus kolm merirühma ja mille pealik oli mereväe allohvitser Johannes Rudolph Vasko VR II/3.
1990-ndail tegutses Tallinnas noorkotkaste mererühm, mille pealik oli noorkotkas-veteran Endel Kuusk. Merenoorkotkaste tegevust pakuti seejärel ka Eesti Noorte Mereklubis kuni klubi likvideerimiseni 2000-ndate algul. Tänane tegutsev mererühm on taasloodud 2013. aasta oktoobris.
